Ramirent Škoda PAF Alexela G4S Spalding REFLEKS
Peasponsor
Jaak Lipso. Foto: EKL arhiiv.

Jaak Lipso 80!

17.04.2020

Täna tähistab oma 80. sünnipäeva suursugune mees, fenomenaalne korvpallur, Kuulsuste Halli liige ja alati džentelmen - Jaak Lipso.

Enamikele korvpallisõpradele tema saavutused tutvustamist ei vaja, kuid nõnda auväärsest medalikollektsioonist ei saa me loomulikult üle ega ümber ka Lipso juubelil: ta võitis NSV Liidu koondises hõbemedali 1964. aasta Tokio olümpialt ja pronksmedali 1968. aasta Mexico OMilt. MMidelt sai ta 1967. aastal kuldmedali ja 1970  pronksmedali. Aastatel 1963, 1965 ja 1967 tuli ta Euroopa meistriks.

Aastatel 1963 ja 1968 tuli ta AKSK koosseisus Euroopa klubide karikavõitjaks. 1970-1975 aitas ta haige põlvega Tallinan Kalevit, nii palju kui suutis.

 

Ta on ka kuuekordne Nõukogude Liidu meister (1962-1966 ja 1969) ja viiekordne Eesti meister.

 

Vaatamata meie püüdlustele saada legendaarselt korvpallitegelaselt värsket intervjuud, soovis tagasihoidliku loomusega Lipso tähtsast verstapostis mitte numbrit teha. „Olen korvpalli kohta juba nii palju rääkinud, ega mul midagi uut lisada pole,“ sõnas Lipso rahulikult. Seega heidsime pilgu meie arhiivi, kust leidsime viis aasta tagasi, Jaagu 75. juubeliks tehtud kirjatüki Aldo ja Valeri Maksimovilt.

Mõned väljavõtted arhiivist:

 

Täna pilve pealt Jaagule ülevalt alla vaatav Riia ASK, AKSK ja NLiidu koondise legendaarne peatreener Aleksandr Gomelski lausus Jacki kohta: „ Kerge, elegantne tsenter, suurepärase haakviskega, hea kiirusega, mitmekülgne rünnakul, hea kaitses. Teda iseloomustas teda eriline plastika, liigutuste ilu. Pikk, sinisilmne blondiin, ilus nii mängu poolest kui mehena. Tema mängu tuldi vaatama, nähtavasti tõmbas pealtvaatajaid tema veetlus. Oma elegantsuse juures oskas ka tõugelda, töötada küünarnukkidega. Üks kõige väärikamaid

AKSK, NSVLiidu ja Euroopa mängijaid 1960-ndatel aastatel.“

 

Oli üks asi, mida Lipso puhul võib pidada kindlasti iseloomulikuks jooneks, kuid mida näiteks Gomelski Riia ASK päevil püüdis muuta, oli Lipso härrasmehelikkus – ka väljakul. Halba inimest temast ka platsil kunagi ei saanud. Seda hinnatavam on tema läbilöök maailmatasemel. Ta ei öelnud isegi Kalevis meeskonnakaaslastele kunagi platsil "si.....", on mängukaaslased hiljem pidanud tunnistama.

 

Jaak Lipso silmaring oli ja on palju laiem kui korvpall. Lisaks sellele, et ta tegi omal ajal edukalt kergejõustikku (Reet Kudu ütles, et unusta see korvpall ja medalid, kümnevõistluses ma teen sinust olümpiavõitja), oli ta väga hea ujuja, ratsutas korralikult ja mängis suurepäraselt tennist (medaleid Eesti esivõistlustelt), kuid samahästi võinuks ta saada muusikuks, pakuvad mitmed intervjueeritud – Georg Ots ise soovitas tal oma häälega tööd teha, klaverit mängis ka. Osalenud on ta ka nõukogude krimifilmis „Mina – uurija“ (1971), kus oli peaosatäitjaid.

 

Lipso puhul tavatsetakse ikka rääkida mõningatest oleksitest. Olgu, olümpialt õnnestus tal koju tuua kaks medalit, kuid mitte kulda. Seda ikka juhtub, 1972 oli küllap Lipso jaoks juba liiga hilja (aga võibolla ka mitte). Üks suuremaid olekseid on see, et teda esimese eurooplasena kutsuti NBAsse, tehti konkreetset juttu.

 

Kas 1965 a oli NBA ilmvõimatu? – „See ei tulnud kõne allagi. Ma pidin ütlema NBA kuulsatele treeneritele „ma ei taha“, kuigi õige olnuks öelda „ma ei saa“. Mult küsiti silmad suured: „Mis mõttes ei taha? Kas ma siis ei taha saada miljonäriks? Pidin ütlema ei. Ainus võimalus olnud ärahüppamine; aga mida see oleks tähendanud minu eest vastutavatele isikutele, emale, õele..“

 

Jaak lisab: „1965 olin elu vormis, USA turneel. New York’is, mingis kuulsas kõrghoone banketisaalis jagati auhindu: Bill Russell sai parima profi ja Bill Bradley parima amatöörkorvpalluri auihinna. Meie lauda tulid ühel hetkel Red Auerbach (Boston Celtics) ja seesama Bill Russel (tollal Celtics) ning tegid juttu.“

 

„Kes teist on Lipso?, küsis Auerbach. Sirutasin käe ja tõusin. „Ma arvasin et sa oled pikem,“ sõnas Auerbach. „Aga ma olen kõigega kursis ja võtan ta,“ pöördus ta näost halli Gomelski poole. Too ei osanud muud kui asja naljaks pöörata ja öelda: „Kui te annate mulle Russelli, siis ma annan teile Lipso.“ – „Russelli ma teile ei anna, aga Lipso võtan ikka,“ vastas Auerbach. Talle üldiselt „ei“ ei öeldud.

 

Jaak arutleb veidi edasi: „Ma oleks NBAs läbi ka löönud. Ses mõttes on kahju, muidugi. Olen alati suutnud kohaneda uue treeneri, uue meeskonna käekirja, nõudmiste ja stiiliga; orienteerunud ümber vastavalt meeskonnale. „Olen isegi (naerab) esindanud Ukraina koondist mängudes USAga, enne Mehhiko olümpiat. Seal mängis meie vastu hilisem NBA legend Jerry Lucas ja ma tegin vist supermängu. Veidi hiljem oli USA koondis Riias aga mina olingi siis ASKi mängija. Kohtusime taas väljakule, Lucas oli imestusest tumm: „Jälle sina?“

 

LOE EDASI SIIT >>>
 

Eesti Korvpalliliit soovib Jaagule tervist, õnne ja tervat vaimu!
 

Sulge

Ülekanded