Ramirent Škoda PAF Alexela G4S Spalding REFLEKS
Peasponsor
Edgar Naarits. Foto: EKL arhiiv.

Täna on Eesti läbi aegade tulemuslikuma treeneri Edgar Naaritsa 100. sünniaastapäev

22.07.2020

Täna 100 aastat tagasi sündis Eesti korvpalliajaloo üks tulemuslikumaid treenerid ja mitmekülgseid sporditegelasi Edgar Naarits. Eesti korvpalli 100. sünnipäeva aastal valiti mees ka korvpalli kuulsuste halli liikmeks. Ta viis sõjajärgsel ajal Eesti naiste korvpalli sisuliselt nullist kümnekonna aastaga maailma tippu. Hinnatud Postimehe ajakirjanik Ville Arike palus Naaritsat meenutada tema kauaaegsel õpilasel Aime Tobil. 

"Ta oli ju meeste treener, miks ta hakkas naisi juhendama?“ küsib Naaritsa kauaaegne õpilane Aime Tobi. Ja vastab ise: „Kord sattus ta vaatama Eesti ja Läti naiste mängu. Seal käis ainult üks „uih“ ja „aih“, meie naised olid platsil rohkem pikali kui püsti. Naarits küsis, kas eesti naised siis polegi võimelised mängima, võttis tüdrukute grupi ja hakkas sellega tööd tegema.“

 

„Mina sattusin Edgar Naaritsa rühma siis, kui astusin 1950. aastal ülikooli esimesele kursusele. Otsisin võimalust, kus saaks sporti edasi teha, enne olin käinud võrkpalli mängimas. Ülikooli võrkpallirühmas ei tuntud minu kui uustulnuka vastu huvi.

 

Seejärel proovisin korvpallitrenni. Viskasin paar korda peale ning Naarits tuli kohe uurima, millisesse teaduskonda ma astusin. Kokku esitas ta paar-kolm küsimust. Varsti lasti meil mängida ja ta ütles pärast treeningu lõppu, et võid järgmisel korral samuti tulla,“ meenutab Tobi Postimehele esmatutvust Naaritsaga.

Loe täispikka lugu Postimehe spordiportaalist >>>

 

Edgar Naarits

 

22.07.1920. Tartu – 04.05.2004. Tartu

 

Läbi aegade Eesti kõige tulemuslikum korvpallitreener. Korvpalli juurde jõudis 1930-ndail aastail Tartus sündinud ja kasvanud noorukina. Kümnendi lõpus moodustas mängiva treenerina kahe suure, Tartu EASK-i ja Tartu NMKÜ, meeskonna kõrvale kolmanda koolipoistest koosneva Tartu Kalevi meeskonna, kes jõudis ka liiduklassi. Riigikorra muutus ei võimaldanud tollase Tartu Kalevi meeskonnna tõusu ära näha, kuid mängijana oli Naarits 1941.a. NSV Liidu 8 linna turniiri võidukalt lõpetanud Tartu koondises. Veel esimesel sõjajärgsel aastal, 1945, tuli koos Tallinna Kaleviga NSV Liidu meistrivõistlustel 3. kohale, kuid siis pidi sõjahaavadest saaduna tervislikel põhjustel enneaegselt mängimisest loobuma. Järgnes treeneritöö, mis ligi poole sajandi jooksul kujunes rohkem kui muljetavaldavaks. Treeneritöö esimesel kümnendil kuni 1956-ni vedas korraga kolme koormat: lisaks noortele spordikoolis nii Tartu Ülikooli meeskonna kui naiskonna juhendamine, lisaks sama roll Eesti koondiste juures. Meeskonna viis NSV Liidu meistriks 1949. aastal ja järgmisel aastal ka NSV Liidu siseesivõistluste võitjaks 8 linna turniiril, lisaks veel meistrivõistluste hõbe 1950. ja pronks 1951. aastal. 1956.-st pühendus jäägitult naiste korvpallile ja järelkasvu kasvatamisele.

 

Viis Tartu naiskonna ca 15 aastaga (1947-1961) nullist sisuliselt maailma tippu. Esimesed märgid Eesti naiste korvpalli tõusust olid 1950-ndate esimesel poolel kui ülikooli naiskond tuli NSV Liidu üliõpilasmeistriks neljal korral (1951, 1953-55) ja NSV Liidu siseesivõistluste pronksile 1954. aastal. Tippu jõudis tema juhendatav naiskond 1950-ndate lõpus, kui tuli järjestikku neli NSV Liidu meistrivõistluste hõbedat (1957-1960) ja Euroopa karikavõistluste poolfinaali jõudmine 1961. aastal, lisaks NSV Liidu ametiühingute meistri tiitel 1955. ja 1958.a. Kasvatas üles kolm maailmameistrit: Maret-Mai Otsa-Višnjova, Ene Kitsing-Jaanson ja Valve Lüütsepp-Kaasik; Euroopa meistri: Aino Värk-Hein ja Euroopa meistrivõistluste hõbeda: Aime Kraus-Tobi. Kogu treeneritegevuse aja jooksul oli Tartu Riikliku Ülikooli naiskond Eesti naiste korvpalli suveräänne liider, kokku 28 Eesti meistritiitlit. Pärast loobumist naiskonna treenimisest pühendus täielikult noortetööle, olles aastail 1976-95 Tartu Korvpallikooli õppealajuhataja ja treener. Lõi kaasa ka korvpalli organisatsioonilises tegevuses olles ENSV Korvpalliföderatsiooni presiidiumi ja ühtlasi treenerite nõukogu ning Tartu sektsiooni liige.


 


 

Sulge

Ülekanded